Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Nullist sajani
Nullist sajani – mitte midagi teadmisest ja mitte viitsimisest eesmärgi sõnastamiseni. Kuidas seada tähenduslikku eesmärki, kui ma ei tea, mida ma tahan?
Nullist sajani – mitte midagi teadmisest ja mitte viitsimisest eesmärgi sõnastamiseni.
Kas pole huvitav, et enamasti me teame, mida me ei taha ja palju keerulisem on aru saada, mis on see, mille poole sooviksime püüelda ja mida me sooviksime rohkem oma ellu. Negatiivsed kogemused või soovimatud olukorrad võivad luua ka selgust selle kohta, mida me ei taha oma elus kogeda. Need piirangud võivad olla nagu juhised, mis aitavad meil mõista, mida tuleks vältida või muuta või mis on see, mis on meie jaoks päriselt oluline.
Toon siia näite minu vestlusest õpilasega, mis on ühe pikema teekonna alguspunktiks.
Õpilane: Anna mulle nõu!
Coach: Missugust?
Õpilane: Mida ma peaksin tegema?
Coach: Sõltub, kuhu Sa tahad jõuda?
Õpilane: Ma ei tea
Coach: Mida Sa tead?
Õpilane: Mitte midagi
Coach: Kui Sa teaksid midagi, mis see oleks?
Õpilane: No ma tean, et ma ei viitsi mõelda
Coach: Mõistan, Sa ei viitsi mõelda. Mis Sa selle asemele tahaksid?
Õpilane: Tahaks viitsida ja olla parem
Coach: Sa tahad viitsida ja olla parem
Õpilane: Jah
Coach: Mida see Sinu jaoks tähendab, viitsida ja olla parem?
Õpilane: Ma arvan, et mul läheks siis koolis paremini ja oskaksin ülesandeid.
Coach: Kui kõik oleks võimalik, mida sa tahaksid eriti hästi osata?
Õpilane: No kui kõik oleks võimalik, siis tahaks osata matemaatikat ja olla kolme parima seas klassis.
Coach: Miks see on sulle oluline?
Õpilane: Mul on mõte teha oma internetiettevõte?
Coach: Kas see on see, mida sa soovid saavutada – oma internetiettevõte?
Õpilane: Jah
…
Tähendusliku eesmärgi seadmine
Tähendusliku eesmärgi seadmine on oluline, sest:
✅ Suureneb motivatsioon ja pühendumus selle eesmärgi saavutamiseks ning oled valmis rohkem panustama.
✅ Tunned isiklikku vastutust oma arenguprotsessi suhtes ja oled tõenäolisemalt valmis võtma aktiivset rolli oma arengus
✅ Aitab suunata jõupingutusi konkreetsete tulemuste saavutamise suunas ja keskenduda olulistele aspektidele, mis viivad soovitud tulemuseni
✅ Toob kaasa jätkusuutlikuma isikliku arengu, sest tähenduslik eesmärk seostub sageli isiklike väärtuste, soovide ja unistustega, mis omakorda võib viia pikaajalise positiivse mõjuni
✅ Suureneb emotsionaalne heaolu, rahulolutunne ning üldine elukvaliteet
✅ Eesmärgile jõudes oled loonud oma ellu seda, mis on tõeliselt väärtuslik Sinu jaoks
Kui vajad mõttepartnerit oma tähendusliku eesmärgi või visiooni loomiseks nullist sajani võta minuga ühendust.
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.