Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
SKEPTIK: Milleks coaching?
Mul on olnud coachingus inimesi, kellel on huvi meetodi vastu, aga coachingusse tulles istub Skeptik neil õla peal. Tavaliselt ma märkan seda väikest olendit, suheldes temaga uurin sõbralikult – mis peaks juhtuma siin, et usk saaks tugevamaks muutuda?
Siis lasen Skeptikul rahulikult olla ja kogu protsessi kõrvalt jälgida.
SKEPTIK: Milleks coaching?
Mul on olnud coachingus inimesi, kellel on huvi meetodi vastu, aga coachingusse tulles istub Skeptik neil õla peal. Tavaliselt ma märkan seda väikest olendit, suheldes temaga uurin sõbralikult – mis peaks juhtuma siin, et usk saaks tugevamaks muutuda? Siis lasen Skeptikul rahulikult olla ja kogu protsessi kõrvalt jälgida. Ma ei viska Skeptikut ukse taha ega tee nägu, et pole teda märganud, ega püüa teda ümber veenda.
Ma ei samasta suhtluspartnerit Spektikuga vaid saan aru, et ainult mingi osa temast on kahtlev, kes tahaks saada vastuseid. Peale mõnda küsimust Skeptikule lähen kohtumisega edasi nagu tavaliselt. Kõige parem, kui inimene saab ise coachingu suhte kogemuse, sest minupoolsed selgitused, seletused, vastuväited Skeptiku arvamustele on justkui kaitsemehhanism, mis Skeptiku seisukohti veelgi tugevamaks võib muuta.
Vana-Kreekas tähendas skeptitsism väidet, et meil ei ole teadmist ja kui me edasi küsime, siis me võime teadmiseni välja jõuda. Seega skeptitsism on mõtlemisviis, mis kahtleb, väldib liigset usaldamist ja esitab küsimusi, väiteid või seisukohti enne ideede aktsepteerimist. See ju tundub täiesti mõistlik, kas pole nii?
Suhtlemine skeptikuga on kasulik
Suhtlemine Skeptikuga võib olla isegi kasulik, sest soodustab kriitliselt läbi mõtlema oma teemad, milles tunnen ennast juba väga kindlalt. Võin olla Skeptiku ilmumisel isegi tänulik, et mul on võimalik veelgi põhjalikumalt ja selgemalt mõtestada oma arusaamu ja tegevusi ja täiustada juba olemasolevaid teadmisi.
Mida Sulle Skeptik on õpetanud?
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.