Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Millel põhineb väide, et coaching suurendab inimese enesekindlust ja heaolu?
Coachingus asetatakse inimene eesmärkide püstitamise ja otsustamise keskmesse, väärtustades tema enda potentsiaali ja julgustakse võtma vastutust oma professionaalse ja isikliku arengu eest.
Millel põhineb väide, et coaching suurendab inimese enesekindlust ja heaolu?
Oma eelmise nädala postituses rääkisin enesemääratlemise teooriast (Deci ja Ryan, 2000), mille põhjal inimese psühholoogiliste põhivajaduste – AUTONOOMIA, KOMPETENTSUSE, SEOTUSE – mitte toetamise korral vähendavad ja toetamise korral suurendavad need töökohal inimese
❤️MOTIVATSIOONI,
❤️PÜHENDUMUST,
❤️SAAVUTUSI,
❤️TULEMUSLIKKUST,
❤️HEAOLU.
Mis on seos on coachingul selle teooriaga?
Esiteks AUTONOOMIA.
Coachingus asetatakse inimene eesmärkide püstitamise ja otsustamise keskmesse, väärtustades tema enda potentsiaali ja julgustakse võtma vastutust oma professionaalse ja isikliku arengu eest. Selliste põhimõtete järgi inimese toetamine, austades tema valikuid ning soodustades seega sisemist motivatsiooni ja tunnet, et ta on ise käitumise algataja oma huvidest ja väärtustest lähtuvalt, aitab parimal moel kaasa autonoomia tunde rahuldamisele. Inimene saab olla MINA ISE. Kui inimesed on vabatahtlikult kaasatud ja neil on suur valmidus tegutsemiseks, nad on kõige altimad õppima ning rakendama uusi strateegiaid ja pädevusi.
Teiseks KOMPETENTSUS.
Coaching põhineb eeldusel, et inimene on ekspert iseenda ja oma töö alal ning tal on olemas potentsiaal eesmärkide püstitamiseks ja nende elluviimiseks.
See tähendab, et inimesed annavad endast parima ja on ise suutelised soovitud muutusi ellu viima. Coaching suunab inimesi märkama ja avastama oma tugevusi ja isiklikke ressursse, tõstab teadlikkust positiivsetest omadustest, toetab soovitud tuleviku poole liikumisel ning seega loob mitmekesised kompetentsust toetavad tingimused.
Vajadus kompetentsuse järele ajendab inimesi tegutsema iseenda suutlikkuse kohaselt ja täiustama järjekindlalt oma võimeid.
Ja kolmandaks SEOTUS.
Coachingus tunnetab inimene toetust ja enda väärtustamist. Coachi põhioskuste hulka kuuluvad hea sideme, usalduse ja turvatunde loomine, aktiivne kuulamine, empaatia ja tähelepanelik kehakeel ning keskendutakse inimese jaoks olulistele teemadele. See aitab kaasa sooja ja usaldusliku suhte loomisele ning seotuse vajaduse rahuldamisele. Inimesel on väljaspool coachingu protsessi teisi, kellega ta saab rääkida kaasa arvatud töökaaslased, kuid ta ei pruugi tunda alati ehedat mõistmist, väärtustamist ja toetust, mida ta tunnetab aga coachingus. Seotust toetab kõige paremini positiivne suhtumine ja kaasamine.
Just sellepärast on coaching VÕIMAS MEETOD ning järjest enam kasutuses inimesi väärtustavates organisatsioonides coachiva juhtimise, coachivate vestluste või individuaalse coachingu kaudu. Missugust väärtust saaksime luua kooli keskkonnas kui coachingu meetod jõuab teadlike õpetajate kaudu klassiruumi?
Kui soovid koolis luua suuremat heaolu oma meeskonnas või mõttepartnerit oma isikliku heaolu loomiseks, kirjuta mulle otsesõnum!
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.