Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Kelle taskus on sinu edu ja heaolu võti?
Kui coachingu kohtumisel tuleb käsitlusele teema, kus esmapilgul on teised osapooled loonud ebasoodsa tööõhkkonna või -tingimused, siis jõuame ikka lõpuks isikliku vastutuseni.
Kelle taskus on sinu edu ja heaolu võti?
Kui coachingu kohtumisel tuleb käsitlusele teema, kus esmapilgul on teised osapooled loonud ebasoodsa tööõhkkonna või -tingimused, siis jõuame ikka lõpuks isikliku vastutuseni.
Enamasti ei saa me muuta teisi inimesi ja vahel ka mitte seda olukorda, kus me oleme, aga me saame ALATI teha midagi iseenda edu ja heaolu nimel. Coachina küsin sellises olukorras – Mis on Sinu isiklik väljakutse selles teemas? Mida Sa selle asemele tahaksid luua? Mõnedel inimestel on lihtne nendele küsimustele vastatata ning leida väljapääsutee, kuigi nad ei ole kunagi varem sellele mõelnud. Mõned jäävad esialgu kinni tundesse, et nemad ei saa midagi muuta ja lahenduse võti on teise inimese taskus.
Vastutuse võtmine ja mittevõtmine on seotud mõtteviisiga
Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck selgitab vastustuse võtmist ja mitte võtmist mõtteviisiga – kinnistunud ja arengule suunatud mõtteviisiga.
🔒 Kinnistunud mõtteviisiga inimestel on keeruline võtta vastutust oma arengu eest. Nad tunnevad ennast ohvriseisundis olevana, nad väldivad väljakutsete vastuvõtmist, loobuvad kergelt ja annavad alla, nad on enesekriitilised, näevad pingutusi mõttetuna, kritiseerivad teisi ja neil on raske tunda rõõmu teiste edusammude üle ja pidevalt arutlevad piirangute üle. Nende jaoks elu on peamiselt sõltuv väliskeskkonnast mitte neist endist. Üsna keeruline on tunda ennast hästi, kui Sul puudub võimalus oma elu ise juhtida.
🔓Arengumõtteviisiga inimesed võtavad ise vastutust oma elu ja arengu eest ja ei anna kunagi alla, nad on enese suhtes leplikumad, nad näevad pingutusi kui teekonda, nad innustuvad teiste edust ja usuvad võimalustesse. Nad juhivad ise oma elu ja on seetõttu on eluga palju rohkem rahul.
💡 Kumba mõtteviisi Sina evid?
Coachingus saad teadlikumaks oma mõtteviisist ning jah, seda on võimalik muuta, et luua oma ellu erakordset edu ja suuremat heaolu.
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.