Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Mida teha, kui õpetaja ei tunne ennast tööl hästi
Kas muutmist vajab kogu koolisüsteem või saab õpetaja midagi kohe enda jaoks ise ära teha?
Täna ma ei räägi palgast, ületundidest ega karjäärimudelist, mis on elementaarsed lahendamist vajavad heaolutegurid hariduskeskkonnas. Ma räägin kaasasündinud psühholoogilistest põhivajadustest – autonoomiast, kompetentsusest ja seotusest.
Õpetaja ei tunne ennast tööl hästi? Kas muutmist vajab kogu koolisüsteem või saab õpetaja midagi kohe enda jaoks ise ära teha?
Täna ma ei räägi palgast, ületundidest ega karjäärimudelist, mis on elementaarsed lahendamist vajavad heaolutegurid hariduskeskkonnas. Ma räägin kaasasündinud psühholoogilistest põhivajadustest – autonoomiast, kompetentsusest ja seotusest.
MIKS?
Sest enesemääratlemise teooria (Deci ja Ryan, 2000) põhjal põhivajaduste mitte toetamise korral vähendavad ja toetamise korral suurendavad need töökohal inimese
❤️MOTIVATSIOONI,
❤️PÜHENDUMUST,
❤️SAAVUTUSI,
❤️TULEMUSLIKKUST,
❤️HEAOLU.
Kui õpetaja ei tunne ennast tööl hästi, siis kõige kiirem küsimus, mida olukorra hindamiseks võiks esitada: KAS RAHULDAMATA ON AUTONOOMIA, KOMPETENTSUSE VÕI SEOTUSE vajadus?
Ehk siis lahti seletatuna võiks uurida:
– kuivõrd õpetaja saab olla ise oma käitumise algataja ning lähtuda tegutsemisel oma huvidest ja väärtustest ning kuivõrd ta saab tegeleda enda jaoks huvitavate asjadega (autonoomia)?
– kuivõrd saab õpetaja luua ise väärtuslikku tulemust oma võimete realiseerimise kaudu ning tunda ennast tõhusana, enesekindla ja tegutsemisvõimekana (kompetentsus)?
– kuivõrd turvaliselt ja seotult tunneb õpetaja ennast kolleegide ja õpilastega (seotus)?
Huvitav on, et kõnealuse teooria kohaselt tõstab kõigi kolme vajaduse rahuldamine inimese autonoomset motivatsiooni ja heaolu, aitab kaasa suurema sihikindluse tekkimisele tööülesannete täitmisel, isegi kui see on talle juhi poolt antud (Passmore & Oades, 2014). Ehk kui inimese põhivajadused on täidetud, siis on ta valmis tegelema ka ülesannetega, mis ei ole päris tema meelistegevused.
MIDA TEHA?
Kooli siseselt saab koolijuht palju ära teha selleks, et koolikultuur toetaks õpetajate põhivajadusi – 1:1 coachivad vestlused, coachivad arenguvestlused, järjepidev mentorlussüsteem, kaasamine, tugevuste ja huvidega arvestamine ülesannete ja projektide jagamisel, koostöö väärtustamine jpm.
Igapäevaselt õpetajatega kohtudes näen, et õpetaja saab iseennast paremini tundes ning mõtteviisi muutes luua oma töökeskkonnas coachingu kaasabil suuremat heaolu ning motivatsiooni. Coachingu sessioonide järgselt paraneb õpetajate enesekindlus klassis, oskus juhtida stressi ja aega. Suurim märkamine minu jaoks, et iseenda piiride, vajaduste ja väärtussüsteemi teadvustamise tagajärjel paraneb õpetajate algatusvõime, oskus ja vastutustunne seista iseenda heaolu loomise eest kooli keskkonnas.
Miks coaching töötab?
Coaching põhineb 100% enesemääratlemise teoorial, millest kirjutan pikemalt oma järgmises postituses. Kui soovid koolis luua suuremat heaolu oma meeskonnas või mõttepartnerit oma isikliku heaolu loomiseks, kirjuta mulle otsesõnum!
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.