Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Öeldes EI ütled JAH millelegi, mis on sinu jaoks oluline.
Oma piiride eest seismine aitab tagada õpetajal entusiasmi ja suuremat motivatsiooni ning üldist heaolu koolikeskkonnas.
Öeldes EI ütled JAH millelegi, mis on sinu jaoks oluline.
Üheks oluliseks teemaks, milleni me õpetajatega individuaalsetel kohtumistel aeg-ajalt jõuame, on EI ütlemine või teisisõnu oma piiride seadmine ja isiklike vajaduste eest seismine. Sellest teemast möödavaatamine võib viia üsna kiiresti enesekindluse ja eneseusu vähenemiseni, rahulolematuseni tööl ning halvemal juhul läbipõlemiseni. Oma piiride eest seismine aitab tagada õpetajal entusiasmi ja suuremat motivatsiooni ning üldist heaolu koolikeskkonnas.
Peamised põhjused, miks on nii raske öelda EI:
✅ Visioon ideaalsest õpetajatööst
✅ Ebaselgus oma vajadustes
✅ Prioriteetide ja eesmärkide ebaselgus
✅ Kogemuse puudumine
✅ Hirm tagasilöökide ees
✅ Kooli ja vanemate ootused
✅ Emotsionaalne kaasaelamine õpilastele ja kolleegidele
Selleks, et öelda EI hoides nii oma piire, on tähtis aru saada, mille eest ma seisan? Mõtestamata EI võib tekitada süütunnet, ülemõtlemist kui ka hülgamishirmu, mis võib käia meiega kaasas pikka aega.
Selleks, et saaksime suurima südamerahuga öelda EI, on hea olla teadlik, mis kuulub minu piiride sisse ja mis on väljaspool seda? Mis on minu jaoks oluline, missugused on minu väärtused ja vajadused? Mis peab olemas olema minu töökeskkonnas, et tunneksin ennast hästi? Missugusi suhteid ma vajan? Missugused on minu huvid, prioriteedid ja arengueesmärgid?
Kui meil on olemas vastused neile küsimustele ja MINA on saanud seeläbi kindlama vundamendi, siis on lihtsam oma vajaduste eest seista ja teha paremaid valikuid enda jaoks.
Oluline on siinkohal mõista, et EI ei tähenda alati tagasilükkamist või negatiivset suhtumist. Selle asemel võib EI olla viis pakkuda alternatiive või uusi lahendusi. Näiteks võime öelda EI mingile plaanile või ettepanekule, kuid samal ajal pakkuda välja teise võimaluse, mis meie väärtuste ja vajadustega rohkem kokku sobib. See võimaldab meil leida lahendusi, mis sobivad mõlemale poolele ning me ei pea tundma, et minu vajadustest on üle rullitud.
Seega, mõtestatud EI – d, teades millele ma ütlen JAH, on lihtsam välja öelda. See annab meile võimaluse keskenduda enam meie jaoks olulistele teemadele, tunda ennast rahulolevamalt ja liikuda edasi sujuvamalt oma valitud arengueesmärkide suunas.
Kui soovid suuremat selgust iseenda väärtustes, prioriteetides ja arengueesmärkides, mis lubavad sul hoida selgemaid piire selleks, et tunda rahulolu tööl või isiklikus elus, võta minuga ühendust!
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.