Annika Haavisto-Visnapuu – hariduscoach /ACC
Õpilane on õpilasele mentoriks
Mul oli võimalus käia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis 12. klassi õpilastele rääkimas mentorlusest, kus 12. klassi õpilased on mentoriteks 10. klassi õpilastele.
Õpilane on õpilasele mentoriks
Mul oli võimalus käia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis 12. klassi õpilastele rääkimas mentorlusest, kus 12. klassi õpilased on mentoriteks 10. klassi õpilastele. Jah, õpilane on õpilasele mentoriks! ❤️
Ma imetlesin alustavate mentorite (õpilaste) initsiatiivi, pühendumust ja huvi saada veelgi rohkem teada mentorluse kohta, et pakkuda tõhusamat tuge oma kaasõpilastele. Rääkisime koos mentorluse põhimõtetest, kuulamistehnikatest, mentorsuhte kokkulepetest ja vaatasime üle ka ühe võimaliku mentorkohtumise struktuurse mudeli.
Peamiseks teemaks, mis läbis meie ühist kohtumist, oli vastutuse võtmine.
Kui palju saab/võib /peab mentor võtma vastutust mentee kohanemise, lahenduste leidmise, eesmärkide seadmise või ka kohtumiste kokkuleppimise eest?
Heaks metafooriks, mis selgitas õpilastele vastutuse olemust mentorsuhtes, kujunes “kaasteeliste ühine kalastusretk”. No öeldakse ju, et kellelelgi midagi õpetades on talle parem anda kala asemel õng. Seda ütlust olid kuulnud kõik, kuid arendasime mõtet veelgi edasi.
Mentorsuhe võiks olla kui “kaasteeliste ühine kalastusretk”, kus on täiesti unikaalne, mõnus ja vaba suhtlusõhkkond, parajalt huumorit, aus ja ehe olemine, kus on võimalus rahulikult oluliste teemade üle järele mõelda, kergetest ja rasketest teemadest rääkida ning häid kogemusi ja ühist huvi jagada. Ja kõige olulisem, et kalamehejutud jäävad alati kalameeste vahele.
Loodetavasti võttis alustavate mentorite vastutuspinget veidi vähemaks kõlama jäänud mõte, et mentorsuhtest suurima ja väärtuslikuma moodustab kaasõpilase jaoks lihtsalt olemas olemine ja päriselt kuulamine. Ja see on ju täiesti tehtav!
Kui ka teie koolis soovite koos õpilastega mõtestada mentorluse ideed ning omandada mõned tõhusad toetamise tehnikad, võta minuga ühendust.
Minu poolt avaldatud artiklid ja teaduslikud publikatsioonid
Uibopuu, L-G., & Haavisto-Visnapuu, A. (2022). Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, haridusinnovatsiooni õppekava, magistritöö. Tutvu minu uurimustööga siin.
Eesti coachid toetavad sadat õpetajat suvevaheajani. Õpetajate Leht. (2021)
Coaching toetab õpetajale ainuomase õpetamisstiili väljakujunemist. Õpetajate Leht. (2022)
Hariduscoachinguga seotud artiklid
Terve elu hariduses
Viimase kümnendi jooksul on coaching'u kasutamine hariduses märkimisväärselt kasvanud. Coachingut kasutatakse lasteaedades, koolides, kolledžites ja ülikoolides üle kogu maailma, et toetada õpetajaid.
Õpetajate juhendamise, täpsemalt klassiruumis toimuva haridusalase juhendamise eesmärk on suurendada õpetajate edukust, andes neile uusi probleemide lahendamise strateegiaid. Panin sinu jaoks kokku loetelu huvitavatest ja kasulikest artiklitest.
Loe kasulikke artikleid
Adams, M. (2016). Coaching psychology: an approach to practice for educational psychologists. Educational psychology in practice, 32 (3), 231-244.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing secondary school instruction and student achievement: replication and extension of the my teaching partner-secondary intervention. Journal of Research on Educational Effectiveness, 8(4), 475-489.
Grant, A. M., Green, l. S., & Rynsaardt, J. (2010). Developmental coaching for high school teachers: executive coaching goes to school. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 62 (3), 151–168.
Johnson, N. W. (2009). Peer coaching: A collegial support for bridging the research to practice gap. Unpublished dissertation: University of Missouri, Columbia, MO.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The Effect of Teacher Coaching on Instruction and Achievement: A Meta-Analysis of the Causal Evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588.
McNulty, C. P., & Smith, L. W. (2022). Experiencing the future: preservice teacher perceptions of the solution-focused brief coaching approach. International Journal of Mentoring and Coaching in Education, 11(1), 35-51.
Richards, M. (2022). 12 action steps to a coaching classroom.
Showers, B. (1985). Teachers coaching teachers. Educational leadership, 42(7), 43-48.
Sossick, M., Gumbrell, M., & Allen, P. (2019). The impact of a coaching project on the resilience of newly qualified teachers. Teacher Education Advancement Network Journal, 11(1), 15-24.
Suleyman, D. G. (2006). Impact of peer coaching on self-efficacy and instructional skills in TEFL teacher education. System, 34(2), 239-254.